Otse põhisisu juurde

Õuduste kool



Tere tulemast põrgusse


Ühte kooli siginesid suvevaheajal, kui kedagi majas polnud, kuradid. Kui kätte jõudis esimene september, hiivasid kuradid koolimaja seinale plakati tere tulemast põrgusse ega lubanud õpetajaid sisse, aga õpilasi, vastupidi, kutsusid klassidesse õppima ainult et mitte lugemist ja matemaatikat, vaid kõiksugu võlukuntsi ja nõidusi. Hoolimata sellest, et õpetajad ja direktor keelasid isegi kooli ustele lähenemise, jäid mõned vanemate klasside õpilased kuradeid uskuma ja astusid sisse. Kuid pidid seda kohe kahetsema, sest kuradid võtsid nad pantvangi, kuhjasid kooli ukse ette õpetajalauad ja nõidusid, et kõik ülejäänud õpilased koos lapsevanemate, õpetajate ja direktoriga laoksid lillekimbu hunnikusse ja kõnniksid koolist kakssada meetrit eemale. Muidu tuleb kohe plahvatus või midagi veel hullemat. Mõned lapsevanemad, eriti need, kes olid esimese klassi juntsud kooli toonud, hakkasid kooli direktorile soovitama miilitsa eriüksuse väljakutsumist, kes oskab pantvange vabastada , kuid direktor ütles, et miilitsamehed lõhuvad oma automaatidega vaid aknad ära, aga teha ei suuda midagi. Sellistel puhkudel, ütles direktor, tuleb kutsuda mitte automaatidega mehed, vaid preester lähimast pühakojast. Et ta teeks koolile ristimärgi. Kolm korda. Vaat sihukest kuradid tõesti kardavad. Õnneks osutus, et lähim pühakoda ei asunud kaugel. Kui kuradid nägid, et koolile lähene preester, küünistasid nad ennast akendest välja ja karjusid, et sedasi pole aus, sest meie maal on kirik riigist lahus, kool aga kirikust lahus, ja preestreid ei tohi kooli lähedale lasta. Kuid preester ei hakanud kuradeid kuulama, astus koolile tihedasti ligi, tõstis käe ja tegi talle ristimärgi. Ja samal hetkel varises plakat tere tulemast põrgusse  koolimaja seinalt alla, aga ennast aknast välja küünitavad kuradid hakkasid lõhki minema ja ära kaduma. Üks teise järel. Kuni said kõik otsa. Viimseni. Kui kooli välisuksed õpetajalaudatest vabastada õnnestus, võisid õpilased ühes õpetajatega koolimajja sisse minna ja õppetööga pihta hakata. Kuid neid vanemate klasside õpilasi, kes kuradeid uskuma jäid ja nende juurde pantvangi langesid, koolist ei leitudki. Kui palju ka otsiti. Kadunud koolilaste õnnetud vanemad vaatasid üle kõik klassid ja kemmergud, õpetajate toa, direktori kabineti. Kiikasid igasse salanurka, laskusid keldrisse, ronisid isegi pööningule. Kõik asjata. Nähtavasti võtsid kuradid kõik vanemate klasside õpilased kadumise ajal endaga kaasa.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

varastatud oranz jalgratas

Lugu lõppes nii, et  Olav ja Anton jälitasid varast.Varas jõudis rattapoe ette ja rääkis müüjaga midagi.Olav ja Anton kuulsid pealt et kell viis nad kohtuvad Veski tänaval.Olav ja Anton ütlesid tüdrukutele ka.Kell sai viis ja nad läksi Veski tänavale.Siis Mari helistas politseile ja varas püüti kinni.Proffessor Angelo oli õnnelik et ta oma ratta kätte sai.

Vend Johannes

Johannes ehmatab oma isa Kui Johannes hakkas viimasel koolipäeval koju tuli tal kange tahtmine oma isa ehmatada. Isa sõi köögis spagette. Johannes läks vaikselt kööki et isa ei kuuleks. Ta tuli isa selja taga ja tegi pardihäält. Isa oli oma kaks spagetti kurgu tõmmanud. Isa ütles: Ära niukest nalja enam tee kui ma söön spagette.