Otse põhisisu juurde

Õuduste kool



Nõiutud võimlemisriist


Ühe kooli võimlemisõpetaja oli nõid. Ta õpetas salaja mõnele tüdrukule võimlas luuaga lendamist ja õpetajate ära nõidumist nii et nood panid ainult viisi isegi siis kui sa midagi ei teadnud. Laulmisõpetaja ütles direktorile võimlemisõpetaja saladuse. Nõid lasti lahti kuid ta vandus et maksab kätte. Ükskord oli laulmis õpetajal kodus remont ja direktor lubas tal kooli jääda kolmeks ööks. Esimesel ööl jäi ta magama direktori kabinetti. Kui seinal rippuv kell keskööd lõi kõlas kohutav kägin uks läks lahti ja kabinetti kõndis õppeluukere. Luukere ajas käsivarred laiali ja asus kondama mööda kabinetti kobades laulmisõpetaja järel. Õpetaja mõistis, et luukerel pole silmi ja ei näe. Seepeale nihkus õpetaja ettevaatlikult diivanilt direktor kirjutuslauale ja seisis seal seni kuni kires kukk, kes elas kooli elavnurgas. Samal hetkel kukkus luukere ja tardus justkui elutu.Teisel ööl heitis ta magama õpetajate tuppa. Toolidele. Täpselt keskööl kostis hirmutavat surinat ja kõigist õpetajate toas hoiul olnud klassipäevikutest hakkasid välja ronima erinevad hinded kolmed, kahed, viied, neljad ja ühed. Hinded lidusid ringi mööda põrandat, seinu ja lage ning visklesid. Laulmisõpetaja mõistis et hinde otsivad teda, et ta surnuks kõditada ja haaras üles hüpates kinni lühtrist. Kolmandal ööl otsustas laulmisõpetaja ennast sisse seada võimlas. Pehmetel mattidel. Kui kell lõi keskööd tõusis ta kähku püsti ja kuulatas. Kuid ei kuulnud midagi. Kogu tühjas koolis valitses surmav haudvaikus. Laulmisõpetaja rahunes ma ja uinus. Aga hommikul teda ei leitud. Laulmisõpetaja oli muutunud kitseks.

Kommentaarid

Populaarsed postitused sellest blogist

varastatud oranz jalgratas

Lugu lõppes nii, et  Olav ja Anton jälitasid varast.Varas jõudis rattapoe ette ja rääkis müüjaga midagi.Olav ja Anton kuulsid pealt et kell viis nad kohtuvad Veski tänaval.Olav ja Anton ütlesid tüdrukutele ka.Kell sai viis ja nad läksi Veski tänavale.Siis Mari helistas politseile ja varas püüti kinni.Proffessor Angelo oli õnnelik et ta oma ratta kätte sai.

Õuduste kool

Tere tulemast põrgusse Ühte kooli siginesid suvevaheajal, kui kedagi majas polnud, kuradid. Kui kätte jõudis esimene september, hiivasid kuradid koolimaja seinale plakati tere tulemast põrgusse ega lubanud õpetajaid sisse, aga õpilasi, vastupidi, kutsusid klassidesse õppima ainult et mitte lugemist ja matemaatikat, vaid kõiksugu võlukuntsi ja nõidusi. Hoolimata sellest, et õpetajad ja direktor keelasid isegi kooli ustele lähenemise, jäid mõned vanemate klasside õpilased kuradeid uskuma ja astusid sisse. Kuid pidid seda kohe kahetsema, sest kuradid võtsid nad pantvangi, kuhjasid kooli ukse ette õpetajalauad ja nõidusid, et kõik ülejäänud õpilased koos lapsevanemate, õpetajate ja direktoriga laoksid lillekimbu hunnikusse ja kõnniksid koolist kakssada meetrit eemale. Muidu tuleb kohe plahvatus või midagi veel hullemat. Mõned lapsevanemad, eriti need, kes olid esimese klassi juntsud kooli toonud, hakkasid kooli direktorile soovitama miilitsa eriüksuse väljakutsumist, kes oskab p...

Vend Johannes

Johannes ja naabrivalve Johannesel oli vaja uusi tosse aga isal polnud selle jaoks raha. Johannes proovis isa omasi jalga ja oli ka väike. Johannes ja isa läksid poodi ossid kõige suurema tossu numbri. Johannes läks koju ja oli nii pikk et pauli vanaema ei tundnud teda ära. Johannes ütles: Kasma saaksin koju. Pauli vanaema ütles: Võõraid me sisse ei lase. Johannes oli ärritunud et enda koju ka sisse ei lasta. Johannes sai lõpuks sisse.